Tiit Pruuli mobiilsuskonverentsil: Rail Baltica valmimisest aastaks 2030 ei ole enam realistlik rääkida
Tiit Pruuli esines Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverentsil „Majandus saab rööpad alla” ettekandega, kus puudutas muu hulgas ka Rail Baltica projekti ajakava, ehitustempot ja mõju Eesti raudteesektorile.
Tema sõnul tuleb suurte taristuprojektide puhul vältida ebarealistlike ootuste loomist nii avalikkusele kui ka projekti ümber koondunud laiemale meeskonnale.
„2014. aastal vedasin Pärnus tollase Rail Baltica Eesti juhiga kihla, et Rail Baltica ei valmi 2026. aastal. Täna on selge, et meil ei ole mõtet rääkida sellest, et aastal 2030 saab Rail Baltica valmis. Olen valmis taas kihla vedama,“ ütles Pruuli.
Ettevõtja tõstatas ka küsimuse, miks hoitakse praegu ehitustempot maksimaalsena ka lõikudes, mille valmimisel ei ole lähiaastatel veel sisulist ühendust ülejäänud trassiga.
„Miks hoitakse Pärnu-Häädemeeste lõigus gaasi põhjas? Me kuumendame ehitusturu üle ja maksame väga kõrgeid ehitushindu, aga rong üle Läti piiri ei lähe. Pärnust edasi poleks praegu mõtet kiirustada. Hoiame ressursi, seda läheb pikal teel vaja,“ rääkis ta.
Eraldi väljendas Pruuli muret Eesti enda raudtee-ehitusliku kompetentsi säilimise ja arendamise pärast. Tema hinnangul ei tohiks Rail Baltica kujuneda projektiks, millest kohalikule sektorile jäävad vaid alltöövõtja rollid.
„Minu suurim mure seoses Rail Balticaga on see, kas Eesti erialased teadmised, mis siin aastakümnetega loodud, saavad selle raudteega seoses hoogu või manduvad viimseni. Kas siit jääb ka koju mingit raudtee inseneeriateadmust või jookseb see Eestist mööda ja valitud alliansid pakuvad eestlastele vaid mullatöid ning mutrikeeramist. Sellest oleks neetult kahju,“ ütles Pruuli.
Tema sõnul peab Rail Baltica andma Eestile lisaks taristule ka pikaajalise teadmise ja võimekuse raudtee tehnoloogiliseks arendamiseks ning hooldamiseks.
„Eesti raudteelased peavad selle raudtee iga tehnoloogilise elemendi omandama peensuste ja nüanssideni ning pole paremat viisi kui ise ehitades. See raudtee saab siin olema aastakümneid ja vajab iga-aastast hoolt ning regulaarset remonti. Rumal oleks see töö ja maksuraha pidevalt välismaale saata.“
Maikuus Tallinnas toimunud Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverents keskendus tänavu liikuvuse mõjule majanduses, ühiskonnas, regionaalarengus ja laiemates globaalsetes protsessides.